Kas ristisõda on meie sõda?
Ristisõda seisab siiani Euroopa ajaloo keskel, keskaja keskel. Saades aru ristisõjast, saame aru Euroopast ja tema ajaloost. Loe lähemalt.
NÄDALA RAAMAT ⟩ Tiit Aleksejev ei tohi kirjutamist lõpetada!
Loodetavasti pole «Taevaminejad» Tiit Aleksejevi esimese ristisõja sarja viimane raamat, sest palverändurite ja taevaminejate teekond lõpeb 1099. aasta kevadel, aga sama aasta suvi ja Jeruusalemm on alles ees. Loe lähemalt.
90. Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak, “Antikristuse ahvatlus”
Edmund Burke’i Selts
Ilmsi ja unes Jeruusalemma poole
Üksteist aastat tagasi «Palverännuga» alguse saanud, kolm aastat hiljem «Kindla linnaga» jätkunud ning tänavu ilmunud «Müürideta aiaga» kaugeltki mitte lõppenud Tiit Aleksejevi sarja ehk lugu esimesest ristisõjast võib ilma kahtluseta pidada Eesti ajalooromaanide koorekihti kuuluvaks. Loe lähemalt Postimehest.
Kui mõõk on sõnast tugevam
Tiit Aleksejevi kolmas romaan Esimesest ristisõjast
Tiit Aleksejevi raamatut „Müürideta aed. Lugu Esimesest ristisõjast“ võib lugeda ka ilma eelteadmisteta ristisõdadest. Siiski, eesti kirjandusest meenuvad esmajoones Karl Ristikivi ajalooainelised teosed, millest mitme sündmustik kandub samuti ristisõdade ajajärku, Arvo Valtoni romaan Tšingis-khaanist, Leo Metsari Julianuse-tsükkel, midagi leidub ka Indrek Harglalt. Loe lähemalt Eesti Ekspressist.
Kirjanduse saladus ja mineviku selgus. Intervjuu Tiit Aleksejeviga
Toomas Haugi intervjuu ilmus aprilli Loomingus. Avaldame täismahus. Tiit Aleksejev valiti eelmisel nädalal tagasi kirjanike liidu esimeheks. Intervjuu käsitleb eelkõige tema värsket kolmandat osa ajaloolisest triloogiast “Müürideta aed”. Loe lähemalt.
Plekktrumm. Tiit Aleksejev: kirjandus tagab keele elujõu
Galerii. Tiit Aleksejev esitles uut romaani “Müürideta aed”
Linda Kaljundi: Aleksejevi “Müürideta aed” on eksistentsialistlik seisundiromaan
#36 Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak, “Stalinism kui tsivilisatsioon”
36. Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak, “Stalinism kui tsivilisatsioon”
1936. aastal laulsid uuele põhiseadusele pühendatud pidulikule koosolekule saabunud Magnitogorski metallurgiakombinaadi bossid ja nende kutsutud külalised ürituse alustuseks üheskoos “Internatsionaali”. “Kui nimetati koosoleku presiidiumisse auliikmetena valitud riigi tippjuhtide nimesid, tõusid kõik püsti ning lasksid valla tormilised ovatsioonid,” kirjutab Princetoni ajaloolane Stephen Kotkin oma suurepärases raamatus “Magnetmägi”*, “üks kõneleja teise järel tervitas uut konstitutsiooni ja uue ajastu algust.